Eelmisel nädalal seadis Maxima kaitsja Marko Kairjak kahtluse alla prokuröri esitatud algandmete uurimise metoodika.

- Liviko kartellisüüdistus kohtus
- Foto: Andras Kralla
Maxima kaitsja Marko Kairjak seadis eelmisel nädalal kahtluse alla tšekke analüüsinud uurijate programmi. Ta väitis, et tema kasutatud ekspert üritas läbi viia samu uurimistoiminguid, mida tegid konkurentsiameti uurijad, ent sai erineva tulemuse.
Nimelt väitis ta eelmise nädala istungil, et programm ei suuda tuvastada näiteks seda, kui on korraga ostetud mitu viina. Kairjak seletas, et kui viinad löödi kassas läbi eraldi, tuvastas konkurentsiameti uurimisprogramm kenasti koguse, ent kui kassapidaja korrutas ühte toodet, siis programm tuvastas vaid ühe viina. Sellega seadis Maxima kahtluse alla konkurentsiameti uurijate algandemete, ligi kümne tuhande tšeki andmeid hõlmanud materjali.
Prokurör rõhutas, et kohtutoimiku järelduste vormis on välja toodud, miks on protokoll usaldusväärne. „See metoodika, mille tulemusena vaatlusprotokoll on kajastatud, näitab objektiivseid andmeid,“ ütles ta kohtusaalis. Ta põhjendas, et see, mitu viina korraga programm tuvastas, ei määra rolli, kuna hind nende viinade puhul oli sama.
Kohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse analüüsida algandmeid, et seeläbi programmi usaldusväärsust tõendada, kuna seeläbi ei oleks võimalik küsimuse alla pandud metoodikat hinnata. Kohtunik Velmar Brett ütles, et pooled saavad vaidlustes oma seisukohad öelda, kuna metoodika ei olnud väga keeruline.
Protsess jätkub järgmisel nädalal
Süüdistuse järgi on kartellikokkuleppega seotud Selver, Rimi Eesti Food, Maxima Eesti, Prisma Peremarket, Liviko ning Aldar Marketi ja Super Alko omanik AS Helter-R. Süüdistuse said ka 11 ettevõtetega seotud isikut.
Prokuröri esitatud kirjalikes tõendites, milleks muu hulgas on kaubakettide ostujuhtide vahetatud meilivestlused, on viiteid nn odava viina hinna kokkuleppele. Muu hulgas seisab tõenditena esitatud kirjades ka märge mitte kasutada sõna "kokkulepe", sest see on seadusega vastuolus.
Samuti on kohtumaterjalide seas esile toodud graafik, millelt nähtub, et enamik kaubanduskette on oma hinda sisuliselt samal ajal muutnud.
Kevadel sai rida kaubandusettevõtteid riigiprokuratuurilt süüdistuse 2009. aastal teatud viinade jaehindade tõstmise kokkuleppimises konkurentidega. Varem on öelnud Eesti suuremate jaekauplejate ja teiste menetlusosaliste kaitsjad, et prokuröri esitatud süüdistus on ebamäärane ja arusaamatu.
Liviko kinnitab, et ei ole ühegi konkurendiga sõlminud ühtegi kokkulepet ega teinud kooskõlastatud tegevust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!